Vastlakommetest Eestis

Vanasti olid vastlad põllumeeste pühad. Vastlapäeval söödi seajalgu, oa- ja hernesuppi. Kui käed said söömise ajal rasvaseks, tõmmati nendega läbi juuste: nii pidid juuksed paremini kasvama. Käidi ka hobusetallis ja silitati hobuse lakka. Ikka selleks, et juuksed kasvaksid tihedad nagu hobuselakk. Päeva jooksul pidi juukseid seitse korda kammima.
Vastlapäev langeb alati teisipäevale. Sel õhtul ennustati tüdrukutele meheleminekut. Ühesugused luuad pandi ritta ja igale luuale anti tüdruku nimi. Siis lasti koer tuppa. Sellel tüdrukul, kelle luua juurde koer esimesena jooksis, oli sel aastal peigmeest oodata.
Kui pikad on vastlapäeval jääpurikad, nii pikk on kevad.
Kes tegi saanil kõige pikema liu, sellel kasvasid järgmisel aastal kõige pikemad linad.

Vastlapühade ajal tuleb kindlasti liugu lasta. Liulaskmisel pandi vanasti põue või seoti ümber keha takud. Samuti pandi takud reele või kelgule. Linaluudest tehti mäejalamile tuld ja lasti liugu läbi tule. Naised lasid mäest all, linaseemnekott istme all. Kui veekogu oli lähedal, siis rammiti jäässe post ja tehti karusselli. 

Kus aga mägesid polnud, seal pandi hobune saani ette ja mindi sõitma. Sõit lõppes tavaliselt kõrtsis, kus siis torupilli saatel tantsiti.

Vastlapäeval peaks toit terve päev laual seisma. Hea viljasaagi saamiseks tuleb vastlapäeval 9 korda süüa.