Kuvatud on postitused sildiga tähtpäev. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tähtpäev. Kuva kõik postitused
2. apr 2015
13. märts 2015
Emakeelepäeva linnaüritus "Keelevõlu"
Kiidame ja täname 10.-12. klassi õpilasi
Valeria Petrovat 10.а
Karina Lupanovat 10.а
Ksenia Tšernovat 11.а
Jelizaveta Hapovat 11.а
Angelina Mazurit 12.а
Lidia Ivanovat 12.а
Gleb Stepanovit 11.b
Anastassia Pivovarovat 11.b
ülelinnalisel üritusel "Keelevõlu" artiivse osalemise eest.
Suur tänu õp Katre Sosile, Julia Kovaltšukile, Irina Noginale õpilaste ettevalmistuse ja ürituse korraldamise eest .
Sildid:
emakeelepäev,
foto,
tähtpäev,
tänusõnad,
üritus
14. veebr 2015
5. okt 2014
9. märts 2014
8. märts 2014
20. dets 2013
18.12.14 tulid meie koolimajja külla päkapikud,
nad esinesid
oma jõuluprogrammiga.
Täname päkapikke kontserdi eest ja õpetaja Annelit õpilaste ettevalmistamise eest!
Teised fotod
4. juuni 2013
28. veebr 2013
EV 95. aastapäevale pühendatud aktus 6.-12. klassidele
Täname õpilasi, kes esinesid
Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale pühendatud aktusel 25.02.13:
6.a klass
Daniil Bobkov
Kristina Brujeva
Elina Dejeva
Mark Dvorski
Allan Eglit
Aleksei Glistin
Daniil Janis
Jelizaveta Kruzalenko
Dajana Kulakova
Ilja Lumbe
Nataliya Makarova
Mirra Medvedeva
Jana Novoksonova
Oliver Pavlov
Maria-Evelina Petrova
Artjom Pyatikonnov
Zahhar Tsupsman
7. a klass
Maria Antipova
7. c klass
Oleg Stepanovitš
Aleksandra Kaširova
8. c klass
Darja Oborneva
11.a klass
Darja Šubina
Alina Zahharova
Susanna Sepp
11. b klass
Vladislav Tšertkov
12.b klass
Anna - Maria Sepp
Teised fotod on SIIN
artikkel üritusest
25. veebr 2013
EV 95. aastapäevale pühendatud aktus algkoolis
1A
Ksenija
Klimenkova
Artjom
Šahhalevitš
Ilja
Gornov
Alisia
Žigadlo
Poliina
Rilluka
Vitali
Bulygin
1B
Aljona
Antonenko
Matvey
Kharlamov
Ksenija
Jantšenko
Korinna
Lukjantšik
Alina
Ignatjevskaja
Anastassia
Bardovitš
2A
Jegor
Denissov
Polina
Galkina
Anastassia
Kelkka
Timofei
Kolesnikov
Daniil
Krjukov
Ratmir
Latõpov
Maksim
Lobossok
Alina
Nagajeva
Veranika
Sadovskaja
2C
Anastassia
Bogatõrjova
Anastassija
Žalnina
Julija
Voinova
Ellen
Moissejeva
Lora
Kislenkova
Arina
Rudenok
Aleksandra
Tšervjakova
Valerija
Sibul
Sofija
Petrovitskaja
Anna
Lis
3A
Belova,
Polina
Kotšergina,
Valeria
Murašjova,
Elina
Rõbtšenko,
Angelina
Vassiljeva,
Anna
Rževski,
Vladimir
3B
Bardovitš,
Ksenia
Goman,
Svetlana
Ignatevskaja,
Anna
Kolesnikova,
Sofia
Palaškova,
Veera
Rubtsova,
Olga
Tuljakova,
Anastassia
3C
Horošilov,
Vladislav
Iljitšova,
Marija
Klimenkova,
Darja
Tolstenjova,
Olesja
Vasina,
Arina
Žigadlo,
Darja
Januškevitš,
Alissa
Timošin,
Andrei
Adamson,
Ilja
Moskaltšuk,
Kristiina
4A
Anastassia
Alemajeva
Irina-Silvia
Boaga
Alesya
Tsupsman
Valeria
Drozdova
Maria
Kirillova
Anastasia
Kurganova
Anna
Golovkina
4B
Alekseeva,
Karina
Brižataja,
Viktoria
Demaškevitš,
Aleksandra
Šahhova,
Karina
Varlašina,
Valeria
Seppenen,
Evelina
4C
Jamštšikova,
Anastassia
Kirillov,
Roman
Kolesnikova,
Anastassia
Sergejenkova,
Johanna
Sevastjanova,
Natalja
Jermolajeva,
Karina
Seleznjova,
Valeria
Satšuk,
Nikita
5A
Janovskaja,
Anastassia
Skorobogatova,
Evelin
Tenusar,
Adelina
5B
Bogatõrjova,
Svetlana
Ivanova,
Anna
Jakovleva,
Orina
Jermolajeva,
Anna
Kolesnikov,
Pavel
Lomasko,
Deniss
Maruštšenko,
Katrin
Pinajev,
Sergei
Rubtsova,
Anna
Šarin,
Daniil
5C
Kislenkov,
Lev
Borovaja,
Karina
Teised fotod on SIIN
24. veebr 2013
20. veebr 2013
9. veebr 2013
9. mai 2012
09.05. – EUROOPA PÄEV
9. mail 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman ettepaneku luua ühinenud Euroopa ja kindlustada nii meie maailmajaos pikaajalised rahumeelsed suhted. Tema ettepanekut peetakse Euroopa Liidu nurgakiviks. Ja seepärast nimetati 1985. aastal Milanos Euroopa Liidu juhtide tippkohtumisel 9. mai Euroopa päevaks.
Iga riik, kes demokraatlikult otsustab liituda Euroopa Liiduga, kiidab heaks selle põhiväärtused – rahu ja ühtekuuluvuse.
Eesti on Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast.
Iga riik, kes demokraatlikult otsustab liituda Euroopa Liiduga, kiidab heaks selle põhiväärtused – rahu ja ühtekuuluvuse.
Eesti on Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast.
1. apr 2012
1. aprill
Natuke nalja...
Naljategemine 1. aprillil on üsna uus komme, mis sai populaarseks alles20. sajandil. Meile on see tulnud Lääne-Euroopast. Aprillinaljad on eriti populaarsed laste hulgas, kes teevad aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele. Kes aprilli teeb, see ütleb: „Aprill! Aprill!“. Üsna populaarsed on meedianaljad – valeteated ja -uudised ajalehtedes, raadios, TVs. Eestis tehakse aprillinalja 1. aprillil ja harvemini ka viimasel aprillipäeval. Kes muul ajal aprilli teeb, seda on õigus kutsuda "aprillisiga viie põrsaga" ja muul viisil.
Selle lustaka päeva saamislugu on keerukas ja mõtlemapanevalt koomiline. Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat Vanas-Roomas 1. aprillil. Kui paavst Gregorius XIIInihutas kalendrireformiga uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile põhjustas see palju segadust. Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi uue aasta tähistamise 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, naljaõnnitlusi saatma või narriks tegema (päeva nimi paljudes keeltes on narripäev). 1. aprilli tähistatakse väga paljudes maailma riikides.
27. märts 2012
27.03 - RAHVUSVAHELINE TEATRIPÄEV
27. märtsil on rahvusvaheline teatripäev. Seda tähistatakse alates 1961. aastast rahvusvahelise teatriinstituudi õhutusel ning sel puhul toimuvad kõikvõimalikud teatriga seotud üritused üle kogu maailma. Ka Eestis tähistatakse teatripäeva just 27. märtsil. Igal aastal korraldab teatripäeva peo erinev Eesti teater. Antakse üle teatripreemiad nii sõna-, muusika- kui tantsulavastuste alal, peale selle teatrite tehnilistele töötajatele, nimelised preemiad jne.
14. märts 2012
Emakeelepäev
14. märtsil on emakeelepäev. Alates 1999. aastast tähistatakse seda päeva ametliku riigipühana. Miks just see kuupäev? Sest see on luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule.
24. veebr 2012
Eesti Vabariigi aastapäev
24. VEEBRUAR – EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV
19. veebruaril 1918 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles kuulutati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 23. veebruari õhtul loeti Pärnus, „Endla“ teatri rõdult esmakordselt Iseseisvusmanifest avalikult ette. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja IseseisevEesti Vabariik. Loeti ette Iseseisvusmanifest ja moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus.
Vabariigi aastapäeva tähistamine algab piduliku lipu heiskamisega. Päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp, mida saab ise vaatama minna.
Linna peaväljakul toimud kaitsejõudude paraad. Mälestatakse ka vabadussõjas langenuid, mälestusmärkide juurde viiakse lilli ja pärgi. Peetakse pidulikke aktusi ja president annab kätte Eesti vabariigi teenetemärgid. Õhtul toimub pidulik presidendi vastuvõtt.
19. veebruaril 1918 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles kuulutati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 23. veebruari õhtul loeti Pärnus, „Endla“ teatri rõdult esmakordselt Iseseisvusmanifest avalikult ette. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja IseseisevEesti Vabariik. Loeti ette Iseseisvusmanifest ja moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus.Vabariigi aastapäeva tähistamine algab piduliku lipu heiskamisega. Päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp, mida saab ise vaatama minna.

Linna peaväljakul toimud kaitsejõudude paraad. Mälestatakse ka vabadussõjas langenuid, mälestusmärkide juurde viiakse lilli ja pärgi. Peetakse pidulikke aktusi ja president annab kätte Eesti vabariigi teenetemärgid. Õhtul toimub pidulik presidendi vastuvõtt.
23. veebr 2012
Tellimine:
Postitused (Atom)






.bmp)
