Internetikeel : e-post

E-post on kiri nagu iga teinegi ja seega tuleks ka e-kirju kirjavahemärgistades lähtuda samadest põhimõtetest nagu tavakirjades. Et minu postkasti saabunud kirju vaadates need kuigi hästi teada ei ole, olgu kriitilised kohad siin üle korratud.

• Kõige rohkem, tõesti massiliselt eksitakse reegli vastu, et kirja pöördumises või pealkirjas eraldatakse üte komaga.

Tere, Kertu!

• Kirja alustades võib pöördumislause lõppu panna hüüumärgi. Kui see tundub liiga ülevoolav, võib pöördumise vormistada nagu pealkirja ehk lõpumärgita.

Armas Kertu
Tahan Sulle öelda …

• Kui väga-väga tahate pöördumise järel siiski koma kasutada, võite seda teha, kui kirja algus on pöördumisega ühte lausesse seotud. Sel juhul algab kiri väikese tähega (sest lause jätkub).

Kertu,
mis kell Sa täna lõpetad?

• Kirja lõpus, kuhu tavaliselt kirjutatakse soovid või tervitused, sõnad lugupidamisegavõi tänades, koma ei panda.

Tervitades
Kertu Gerbera
Kirja lõpus võib kasutada hüüumärki.
Soovin head paranemist!
Kertu Gerbera

• Veel eksitakse sageli aega ja aadressi kirjutades. Kui on koos nädalapäev ja kuupäev, eraldatakse need komaga.

Esmaspäeval, 23. novembril

• Kui aadress on kohakäändes, siis koma ei ole, kuid kui aadressi osad on ühel real ja nimetavas käändes, siis pannakse koma.

Tallinnas Videviku tänavas / Tallinn, Videviku 38

• Sõnad sina ja teie on sobilik suure tähega kirjutada vaid siis, kui kirja adressaadiks on konkreetne isik. Kui kiri on mõeldud laiemale saajaskonnale, näiteks saadate laiali reklaampostitust, ei ole suur algustäht kohane.

See keeruline otsekõne

• Otsekõne lõppu näitavad jutumärgid, mis asuvad pärast otsekõne lõpumärki.

Vale:  “Asi on triibulistes”, ütles Iiah.
Õige: “Asi on triibulistes,” ütles Iiah.

• Tühikute õige koht on kooloni ja otsekõne algusjutumärgi vahel ning otsekõne lõpujutumärgi ja saatelause alguse vahel. Kirjavahemärke endid pole vaja tühikuga eraldada (nt koma ja jutumärki) ning õigetesse kohtadesse tühikut panemata jätta ei tohi.

Vale:  “Asi on triibulistes,”ütles Iiah.  “Asi on triibulistes, “ütles Iiah.
Õige: “Asi on triibulistes,” ütles Iiah.

• Kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib,punkt aga kustub.

Näited eesti keele käsiraamatust: Miks Jüri küsis minult: “Kas sa oled haige?”?
Miks Jüri ütles mulle: “Küll sa oled rumal!”?
Kui raske oli Jürile öelda: “Me ei vaja teid enam”!

• Otsekõne koos saatelausega võib toimida osalausena või lause moodustajana. Ka niisugusel juhul pannakse vahemärgid kinnijutumärkide järele.

Näide: Iiah haaras kaevuvändast kinni ja ütles: “Kui sa tahad, et ma su üles tõmban, väike Notsu, hüüa lihtsalt: “Üles!”, ja kui sa tahad minna veel allapoole, hüüa: “Allapoole!”.”

• Jutumärkides tsitaate ja pealkirju käsitatakse vahemärgistuse seisukohast nagu tavalisi lause moodustajaid. Nende puhul koolonit ei kasutata ja järelmärgid pannakse kinnijutumärkide järele.

Näide: Kõikjal tema ümber sosistas tontlik kaja muudkui “röstitud kuklid” ja “röstitud kuklid”.

Kuidas kirjutada eurot?

• Nagu kroon nii kirjutatakse ka rahaühik euro väikese tähega.
• Eurot käänatakse järgmiselt: nimetav euro, omastav euro, osastav eurot. 
• Sõnad eurosent, eurohind, eurokalkulaator ja euroraha kirjutatakse kokku.
• Kroonid arvutati ümber eurodesse, mitte eurodeks.
• Kroonid vahetatakse eurodeks, mitte eurodesse.
• Viieeurone, kümneeurone jne kirjutatakse kokku nii rahatähe kui ka maksumuse tähenduses. Samamoodi 25-eurone või 25eurone. Paarisajaeurone on kokku, samas paari tuhande eurone lahku (kehtib arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglistik).
• Samamoodi nagu krooni puhul soovitati pigem kasutada sõna kroon või lühendit kr, nii soovitatakse ka euro puhul kasutada sõna euro või sümbolit €.
• Arvutiklaviatuurilt saate €-märgi, kui vajutate korraga alla klahvikombinatsioonid AltGr + 5, Alt + Ctrl + 5, AltGr + e ning Alt + Ctrl + e. Maci arvutitel käib see klahvidega Shift + 4. Enamasti on sümbol ka kenasti klaviatuuril olemas, kuid vanematel arvutitel sageli mitte.
• Lühendit EUR (nagu ka EEK, USD jne) sobib kasutada ainult kontekstis, kus on juttu valuutadest.
• Tavatekstis kirjutatakse lühend € või sõna euro hinna järele: Maksab kaks eurot. Märkis uueks hinnaks 5.50 €.
• Sentide märkimisel võid kasutada lühendit s: Maksab 2 eurot ja 50 senti ehk 2 € 50 s.
• Jooksvas tekstis on heaks tavaks märkida rahaühik summa järele, kuid hinnasiltidel võib eurosümbolit kasutada ka hinna ees: € 5.50.
• Puuduvate sentide märkimisel nt hinnasildil kasutatakse pikka kriipsu ehk mõttekriipsu, mitte lühikest ehk sidekriipsu: 65.– € või 65.– või hoopis –.80 (ehk 80 senti).