Kõik tegevused on toodud ideevormis, mõnda saab otse tunnis kasutada, mõni annab Teile lihtsalt hea idee millest edasi minna. Palju asju on Teile juba tuttavad (ärge siis pahandage- meie ise unustame küll vahel vanu häid asju ära ja on hea, kui meelde tuletatakse). Kui Teil on vastavatest mängudest mõni hea oma variant, andke siia ka teada! Pika jutu peale paar tegevust ka
:1) Loomade (loomahäälte) õppimiseks. Määra sobiv arv "loomi" paiguta nad klassis nii, et teised õpilased saaksid nende eest ringis läbi käia. "Loom" võib vastata ainultenda häälitsuse ja/või iseloomuliku käitumisega. Õpilased käivad klassis ringi (parem oleks, kui "loomad" on seinte lähedal ja lapsed saavad ühe ringina liikuda nende ees- vältimaks edasi/tagasi sebimist- suund üks ja aega seni kuni ring edasi liigub või õpetaja signaali peale) ja kirjutavad üles loomade nimed. Igal õpilasel on käes paber ja pliiats (maas saab kirjutada kui tugevat alust pole paberil).
2) Sõnakett 1. Lapsed istuvad ringis (hiljem võib teha mitu iseseisvalt "töötavat" ringi kui lastel mäng selge on). Lepite kokku tänase sõnaketi teema (nt. loomad).Hakatakse järgemööda päripäeva ütlema loomade nimetusi. Iga järgmine loom peab algama eelmise looma viimase tähega (koer-rebane-elevant-tigu...). Kui 5 sekundi jooksul sõna ei tule, astub laps ringist välja. Kui öeldakse vale tähega sõna, langeb mängija välja. Eelistatavalt lepitakse ka kokku, et samu sõnu korrata ei või. (alguses on kergem seda mängu õppida "teematult")
3) Sõnakett 2. Lapsed istuvad ringis (hiljem võib teha mitu iseseisvalt "töötavat" ringi kui lastel mäng selge on). Õpetaja (mängujuht) ütleb tähe, millega sõnu pakkuma hakatakse. Hakatakse järgemööda päripäeva ütlema vastava tähega sõnu. Kui 5 sekundi jooksul enam selle tähega algavat sõna öelda ei oska, langeb laps mängust välja. Sama ka vale tähega algava sõna puhul ja enne juba öeldud sõna uuesti kordamisel. Kui klassis on vähem lapsi, saab 2 või 3 mängu mängida asja viskamisega järgmisele vastajale.
4) Sõnakett 3. Õpetaja(mängujuht) alustab sõnaketti lausejupikesega. (nt. "Kui ma lähen matkama, võtan kaasa..."). Lapsed lisavad järjest oma sõna peale eelneva nimekirja kordamist. ("Kui ma lähen matkama, võtan kaasa .... jüri lisab SELJAKOTI.... mari kordab õpetaja lauset ja jüri nimetust ja lisab TASKULAMBI...jne.). Kui laps unustab midagi sõnaketil vahelt ära, langeb mängust välja. Sama ka eelnevalt juba öeldud nimetuse lisamisel ja juhul kui paus tuleb üle kokku lepitud aja.
5) "Telefon" Vana hea sõnade edasisosistamismäng. Laps ütleb sõna sosinal ringis järgmise lapse kõrva. See ütleb edasi täpselt selle, mida kuulis. Lõpptulem ei ole tavaliselt sama, mis ringi alguses (viimane laps ringis ütleb sõna häälega välja ja siis ütleb esimene, mis sõnaga alustas). Õppe-eesmärgil saab teha pisemad ringid (mitte väga vähe lapsi,muidu ei ole aega sõnal "muutuda") ja iga mängu alustaja peab sobivas teemas sõna ringi saatma.
6) Sõna äraarvamine tahvlil. Jagage klass kahte/kolme rühma. Rühmad seisavad rivis üksteise taga tahtvlist võimalikult kaugel. Reas esimene laps tuleb õpetaja juurde, õpetaja näitab/ütleb vaikselt sõna, mida laps tahvlile peab joonistama (või kirjutama sõna esimese ja viimase tähe, vahele sobiva arvu tühikuid nagu "poomismängus") Laps võib kohale joosta, kui rühm on ära arvanud tahvlil oleva sõna. Seejärel, kui "joonistaja" jõuab kohale võib kohe tulla nende rühmast järgmine laps tahvli ette uut sõna selgitama. Võidab enne kõik liikmed läbi käinud rühm.
7) Segiaetud tähed 1. Kirjuta tahvlile või töölehele segiaetud tähtedega sõnad (õpetaja- aajetõp) Lase rühmadel kiiruse peale kõik sõnad "korda" seada. Mugavam on, kui lapsed kirjutavad vastused paberile.
8) Segiaetud tähed 2. Kirjuta tahvlile/töölehele teatud arv tähti. Lapsed peavad neist moodustama võimalikult palju sõnu. Eelnevalt tuleb kindlasti kokku leppida, kas samu tähti võib samas sõnas topelt kasutada või kas antud tähti võib uues sõnas uuesti kasutada.
9) Omaduste mäng. Kirjeldusoskuse arendamine. Sõnavara, tähelepanu arendamine. Tõstke toolid ringikujuliselt. Üks tool vähem, kui lapsi on. Kõik istuvad, 1 seisab ringi keskel ja esitab küsimuse (kellel on prillid? kes kannab siniseid pükse? kellel on pikad juuksed? jne. Targem on küsida omadusi, mida on paljudel lastel- sedasi tõuseb liikuma rohkem lapsi ja seisjal on parem võimalus koht leida endale). Küsimusele jaatavalt vastama pidanud lapsed tõusevad vastamise asemel püsti ja peavad endale kiirelt uue istekoha leidma. Seisja otsib ka endale istekoha. Seisma jäänud laps esitab uue küsimuse...
10) Värvide kordamine. Liikumispausi ajaks. Õpetaja ütleb: "Puuduta midagi punast", lapsed teevad seda. "Puuduta midagi halli" jne. Võid teha ka lisapunkti, et peale iga õige värvi leidmist tuleb kohale minna ja vaikseks jääda.
11) Tähestikumäng 1. Anna rühmale kätte tähestikukaardid (saab ise teha). Aja peale peab rühm tähestiku korrektselt ritta seadma. Raskusaste 2. Võta tähestikust mõned tähed ära (mida rohkem ära võtad, seda raskem on). Rühm peab olemasolevad tähed ritta saama ja tuvastama millised tähed neil puudu on. Raskusaste 3.Tähestikust puuduolevatest sõnadest tuleb moodustada sõna(sõnu) (õpetaja valib siis ära võtmiseks sellised tähed, millest saab kokku sõna - nt on puudu tähed "S" "P" "O" "R" "T" "L" "A" "N" "E". Moodustatavas sõnas ei saa olla sama tähte rohkem kui 1 kord).
12) "Mina näen". Õpetaja (mängujuht) ütleb : "Mina näen siin klassis midagi, mis algab tähega "V" " lapsed peavad tõstma (vaikselt) käe ja pakkuma, mida õpetaja võis näha. Õige vastuse ütleja võib ise öelda järgmise sõna, mida ta klassis näeb. Või ütleb õpetaja kõik sõnad mängu lõpuni. Raskusaste 2.Mina näen siin klassis midagi, mis ... ja pakud erinevaid võimalusi (algab tähaega ...., lõpeb tähega .... sisaldab kahte OO-d, on punane ja temas on täht U jne.)
13) Liitsõnade/vanasõnade mäng. Prindi välja (kirjuta paberirle) vastavalt kas vanasõnad või liitsõnad. Lõika iga vanasõna (liitsõna) eraldi välja ja omakorda pooleks.Raskusaste 1. Lapsed peavad rühmas sõnad kokku sobitama. Raskusaste 2. Lapsed peavad leidma klassis enda sõnapoolele sobiva kaaslase ja kokku istuma. Raskusaste 3.Jaga rühmale kätte terve hulk katkiseis sõnu (poolitatud siis ikka liitsõna kumbki sõnapool eraldi, mitte suvalisest kohast- lill/kapsas) ja lase sõnad (vanasõnad) kokku panna. Raskusaste 4. Kirjuta sõnapooled tahvlile ja lase aja peale lastel omaette sõnad kokku panna (kirjalikult).
14) Sõrmega kirjutamine. Hea harjutus tunni alustamiseks. Lase lastel selles tunnis õpitavat tähte joonistada parema käega, vasaku käega, parema jalaga, vasaku jalaga, peaga, pepuga "õhupaberile". Ehk siis laps joonistab (võimalikult korrektselt) seda tähte õhus läbi. Võimalik istudes teha tähte pinginaabri seljale, otsaesisele, lauale, enda peopesasse...
15) Multifilmi/filmi vaatamine. Kui klassis on võimalik videot vaadata, saab lasta lastel lühemast lõigust "välja kirjutada" võimalikult palju vastava päeva temaatikaga sõnu. Näiteks vaatate "Pipi" multifilmist jupikest (5 min) ja palud lastel välja kirjutada kõik sõnad, mida nad "näevad" mis algavad g-b-d ga. Lapsed vaatavad filmi, märkavad seal diivanit, kirjutavad paberile diivan jne. Kergem on esialgu lasta välja kirjutada temaatilised sõnad (riietusesemed, söödavad asjad, asjad kodus jne). Esimestel kordadel ei tule just eriti palju sõnu, hiljem rühmatöö sujudes hakkab nimekiri pikenema.
16) Pildidoomino. Tee valmis doominoklotsid (papp ja püsimarker/pildid kleepimiseks- kattes kaardid laia kleeplindiga, põsivad need kauem "värsked"). Raskusaste 1. Kõigil klotsidel on ühes klotsi otsas pilt, teises sõna. Laps peab leidma sõnaga sobiva pildi järgmiseks klotsiks. Raskusaste 2. Kõigil klotsidel on pildid. KUID lapsed ei järjesta klotse piltide alusel vaid eelmise sõna viimane täht on järgmise sõna esimene täht (üksteise järgi sobivad uss-saan-nael-laud...) Enne kirjuta sõnad paberile välja, et ei oleks samade algustähtedega/lõputähtedega sõnu. Selle mängu võib teha ka ühes variandis tahvlil järjestamiseks. Raskusaste 3. Ühel kaardi poolel on pilt, teisel sõna. Kokku lähevad seega pilt-sõna, pilt-sõna. Ja seda siis ikka ka viimase/esimese tähe järgi.
17) Tähestikumäng õhupalliga. Juhul, kui ei karda ajutist möllu klassis. Mängujuht viskab õhupalli õhku. Lapsed istuvad tihedamas ringis põrandal, soovi korral kahes "rühmas" (siis saab teha võistlust) . Õhupall ei tohi maha kukkuda. Iga laps kes õhupalli üles tagasi lööb, peab ütlema tähestikust järgmise tähe. Kui ütleb vale tähe, on rühm kaotaja (või üksikult mängides ei tohi enam palli lüüa- ringist väljasebimine võib teistel palli asjatult maha kukutada, keegi ei liigu mängu lõpuni oma kohalt, lihtsalt kaasa mängida enam ei või kui vale tähe ütleb). Kui pall kukub maha, on rühm kaotaja.
