Pedagoogiline konverents "Uue riikliku õppekava esimesed kokkuvõtted ja väljundid (gümnaasium, põhikool, koolieelne lasteasutus)" 27. august 2012 a. Ettekannete esitlused on SIIN
Keel selgeks! Eesti keele õpik täiskasvanutele - loe veel Keel selgeks! Lisad. Приложения - loe veel Keel selgeks! Грамматика эстонского языка - loe veel
3. klassi tasemetööde õppeained, vormid ja ajad on järgmised: 1) eesti keel/vene keel (vene õppekeelega koolis) (kirjalik) – 15. mai 2013.a; 2) matemaatika (kirjalik) – 21. mai 2013.a. 6. klassi tasemetööde õppeained, vormid ja ajad on järgmised: 1) eesti keel/eesti keel teise keelena (vene õppekeelega koolis) (kirjalik) – 14. mai 2013.a; 2) matemaatika – 16. mai 2013.a; 3) muu õppeaine (kirjalik) – 22. mai 2013.a. Allikas
Taasiseseisvumispäev on 20. augustil tähistatav Eesti Vabariigi riigipüha, millega meenutatakse Eesti kuulutamist NSV Liidust sõltumatuks ja jälle iseseisvaks Eesti Vabariigi Ülemnõukogus 20. augustil 1991 kell 23.03. Loe veel wikipediast.
24.08.12 toimub Tallinna Tehnikaülikooli peahoones (Ehitajate tee 5, Tallinn) IRL-i hariduskonverents, kus räägitakse väljakutsetest üldhariduses. Osalemine tasuta.
Eelregistreerimine konverents@irl.ee või telefonil 6 240 400. PÄEVAKAVA
11.00 Tervitus ja sissejuhatus – IRL esimees Urmas Reinsalu 11.15 Haridusminister akad. Jaak Aaviksoo: “Hariduskorraldus peab ajaga sammu käima” 11.40 TTÜ rektor prof. Andres Keevallik: “Kõrgharidusreformist muutusteni üldhariduses” 12.00 Kaubandus- ja Tööstuskoja esimees Toomas Luman: “Ettevõtluse ootused” 12.20 V iljandi Riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk: “Koolide ootused” 12.40 Haridusfoorumi juhatuse liige akad. Olav Aarna: “Haridusavalikkuse ootused” 13.00 Lõuna / Haridusministri pressikonverents: “Mida oodata tulevalt kooliaastalt?” 13.45 Eesti Koostöökoja juhatuse endine esimees Peep Mühls: “Meie ettepanek haridusreformiks” 14.05 HTM asekantsler Kalle Küttis: “Tehtud, tegemata ja vajalikud muutused“ 14.25 Noored Kooli esindaja Mihkel Kõrbe,Haapsalu Gümnaasiumi õpetaja: “10 muutust, mida mina tahaksin“ 14.45 Parlamendierakondade paneeldiskussioon: “Vajalikud muutused ja võimalused”– juht Kalle Muuli (Õpetajate Leht) 15.45 Lõpukohvi, konverentsi lõpp.
Lugupeetud Eesti vene õppekeelega koolide ja koolieelsete lasteasutuste direktorid, õpetajad ja haridustöötajad!
Teadaanne konverentsist
27. augustil 2012 korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga Jõhvi kontserdimajas traditsioonilise pedagoogilise konverentsi teemal „UUE RIIKLIKU ÕPPEKAVA ESIMESED KOKKUVÕTTED JA VÄLJUNDID (GÜMNAASIUM, PÕHIKOOL, KOOLIEELNE LASTEASUTUS). Konverentsi eesmärk on teha uue riikliku õppekava esimese õppeaasta kokkuvõtted ja arutada õppeprotsessi organiseerimise kvaliteedi tõstmise võimalusi lähenedes õppimisele tänapäevaste käsitluste kaudu. Konverents algab kell 11 plenaaristungiga. Peale plenaaristungit toimub temaatiline arutelu töörühmades. Konverentsi KAVA Tasuta transport Jõhvi ja tagasi on korraldatud järgmiselt: väljasõit Narvast kell 9.45 Geneva keskuse juurest, Tallinnast kell 8.15 Vene kultuurikeskuse juurest Mere pst 5 ja Tartust kell 8.30 Vanemuise alumisest parklast. Tagasisõit kell 18.00 Jõhvi kontserdimaja juurest Narva, Tallinnasse ja Tartusse. Täpsem info: Tatjana Babanskaja, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, tatjana.babanskaja@ut.ee, tel +372 35 60699
Pedagoogide ühenduste üleste koostööpäevade (PÜÜK) teema oli seekord „Lõiming õppeainetes“. Teist korda toimunud koostööpäevad tõid 8.-9. augustil Nelijärvele kokku sadakond osalejat ning taas tuli tõdeda, kui suurepäraselt oskavad õpetajad oma praktilist kogemust edasi anda: igast ettekandest oli midagi õppida, kõike oli nauditav kuulata. PÜÜK on suunatud ennekõike õpetajate võrgustikutöö tugevdamisele, pedagoogide ühenduste ühtekuuluvustunde suurendamisele, ja loomulikult praktikale, praktikale, praktikale. Seekord siis keskpunktis õppeainete lõiming ja õpetajate koostöö. Keelekeskuse kogemus Sisekaitseakadeemia vene keele lektor ja akadeemia keelekeskuse kauaaegne juht Merle Tammela jagas avaettekandes kogemusi, kuidas korraldada meeskonnatööd tingimustes, kus õppijad on üle Eesti laiali: üks osa Tallinnas, üks osa Pärnumaal ja üks osa Väike-Maarjas. Lisaks vajavad sealsed õppurid mitte lihtsalt eesti või vene või inglise keele oskust, vaid spetsiifilist ametikeelt, ja seetõttu peavad keeleõpetajad tulevaste piirivalvurite, vanglaametnike ja päästjate igapäevatööga hästi kursis olema. Ainetevahelise (ning õppejõudude vahelise) lõiminguta poleks see mõeldav. Näiteks tõi ta turvalisuse valdkonna töötajate erialaseeesti keele õppematerjalid .
Eesti keele iseseisvaks õppimiseks soovitame tutvuda järgmiste viidetega:
UUS!www.keeleklikk.ee-eesti keele e-kursus algajatele (0-A2 tasemele). E-kursus sobib nii iseseisvaks õppimiseks kui ka neile, kes käivad keelekursustel.
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt võib leida infomaterjalid keeleoskuse tasemete, ametikohtadel töötavatele isikutele seatavate nõuete, infot eesti keele eksami ning enesehindamise skaala kohta. eesti keeles: www.ekk.edu.ee/eksaminandile/eesti-keele-tasemeeksamid vene keeles: www.ekk.edu.ee/102828