29. dets 2011
27. dets 2011
22. dets 2011
21. dets 2011
Mäetaguse põhikooli külastamine (7. a klassi õpilased)
Õpime eesti keelt suheldes eakaaslastega.
15.12.11 käisid meie gümnaasiumi 7.a klassi õpilased Mäetaguse Põhikooli 8.klassi õpilastel külas. Enne kohtumist olid õpilased kirjavahetuses, said tuttavaks ja otsustasid koos aega veeta. 8. klassi õpilased võtsid meid väga lahkelt vastu, valmistasid ette palju huvitavaid mänge ja kostitasid piparkookidega. Sõpruskohtumine oli väga tore! Nüüd ootavad meie gümnaasiumi õpilased oma sõpru külla!
15.12.11 käisid meie gümnaasiumi 7.a klassi õpilased Mäetaguse Põhikooli 8.klassi õpilastel külas. Enne kohtumist olid õpilased kirjavahetuses, said tuttavaks ja otsustasid koos aega veeta. 8. klassi õpilased võtsid meid väga lahkelt vastu, valmistasid ette palju huvitavaid mänge ja kostitasid piparkookidega. Sõpruskohtumine oli väga tore! Nüüd ootavad meie gümnaasiumi õpilased oma sõpru külla!
KUIDAS TÄHISTATAKSE JÕULE?
Eestis tähistatakse jõule 24.detsembril. Pere käib kirikus ja kalmistul küünlaid süütamas. Kodus istub terve pere koos ümber laua. Süüakse 7 – 9 korda päevas.
Jõululaual on hapukapsad sealiha ja kartulitega, verivorstid pohlamoosiga, kõrvitsasalat, magustoiduks kringel, tort ja piparkoogid.
Kuuse all on kingitused. Jõulutoit jääb ööseks lauale, sest esivanemate hinged tulevad sööma, et järgmisel aastal ei tuleks majja nälg. Esimesel ja teisel jõulupäeval külastatakse sõpru ja sugulasi.
20. dets 2011
KUIDAS TÄHISTATAKSE JÕULE MUJAL MAAILMAS?
Jõuluvana elab Soomes Lapimaal, Rovaniemis. Kogu maailmast külastavad inimesed Lapimaad. Nad lasevad end Jõuluvanaga pildistada. Lapsed saadavad Jõuluvanale kirju ja e-kirju. Jõuluvana saadab ka lastele kirju.
Just Ameerikast on meile tulnud tuttav koheva habeme ja punase mantliga jõuluvana. Kuid erinevates osariikides on jõulude tähistamine erinev, kuna kolooniaid asutasid erinevad maad. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks. Kuid Washingtonis on kombeks presidendil süüdata keskväljakul oleva kuuse tuled. Bostonis kogunevad tänavatele lauljad, kes esitavad kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii’l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga.
Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Samuti on austraallastele tuttav sündmus Carols by Candlelight, kus kogunetakse Melbourne linnaväljakule ja lauldakse jõululaule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas, mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga.
Egiptuses tähistatakse jõule 7. detsembril. Jõuludele eelneb 40 päevane advendi aeg, mil on paast. Jõuluõhtul lähevad kõik kirikusse ja kombekohaselt peavad nad kandma uusi riideid. Jumalateenistus lõppeb keskööl kiriku kellade helinaga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga – fataga. Fata koosneb leivast, riisist, küüslaugust ja keedetud lihast. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha (meil esimesel jõulupühal), külastatakse sõpru ja sugulasi.
Venetsueelas toovad pered 16. detsembril välja spetsiaalselt kujundatud pesebres, kus on kujutatud stseene piiblist. On saanud tavaks osaleda ühislauludel ja ilutulestikel, pärast seda kogunevad pered aga suurele ja uhkele lõunale. 6. jaanuaril, kui lapsed ärkavad, avastavad nad, et õlgedele, mida nad olid jätnud oma voodi kõrvale, on tekkinud kingitused. Lapsed usuvad, et käinud on Magi oma kaamelitega ja kui nad vaatavad peeglisse, siis näevad nad, et nende põsel on must laik – Balthasar, Etioopia kuningas on neid une ajal suudelnud.
Just Ameerikast on meile tulnud tuttav koheva habeme ja punase mantliga jõuluvana. Kuid erinevates osariikides on jõulude tähistamine erinev, kuna kolooniaid asutasid erinevad maad. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks. Kuid Washingtonis on kombeks presidendil süüdata keskväljakul oleva kuuse tuled. Bostonis kogunevad tänavatele lauljad, kes esitavad kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii’l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga.
Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Samuti on austraallastele tuttav sündmus Carols by Candlelight, kus kogunetakse Melbourne linnaväljakule ja lauldakse jõululaule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas, mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga.
Egiptuses tähistatakse jõule 7. detsembril. Jõuludele eelneb 40 päevane advendi aeg, mil on paast. Jõuluõhtul lähevad kõik kirikusse ja kombekohaselt peavad nad kandma uusi riideid. Jumalateenistus lõppeb keskööl kiriku kellade helinaga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga – fataga. Fata koosneb leivast, riisist, küüslaugust ja keedetud lihast. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha (meil esimesel jõulupühal), külastatakse sõpru ja sugulasi.
Venetsueelas toovad pered 16. detsembril välja spetsiaalselt kujundatud pesebres, kus on kujutatud stseene piiblist. On saanud tavaks osaleda ühislauludel ja ilutulestikel, pärast seda kogunevad pered aga suurele ja uhkele lõunale. 6. jaanuaril, kui lapsed ärkavad, avastavad nad, et õlgedele, mida nad olid jätnud oma voodi kõrvale, on tekkinud kingitused. Lapsed usuvad, et käinud on Magi oma kaamelitega ja kui nad vaatavad peeglisse, siis näevad nad, et nende põsel on must laik – Balthasar, Etioopia kuningas on neid une ajal suudelnud.
19. dets 2011
18. dets 2011
Talviseid mõistatused
OSALE JA VÕIDA!!!
1) Ütelge, kes seisab mäel?
Vitsakimp on temal käes,
mustad silmad, valge kuub,
nina punane ja suur.
Kuuel mustad nööbid reas,
vana ämber viltu peas.
2) Jooksen kiirelt nagu tuul,
koort ma närin haavapuult.
Talvel muudan oma karva,
kes ma olen, seda arva?
3) Istun põõsas, seemneid söön,
kestad ümbert katki löön.
Pugu on mul punane,
nimeks aga ........
Vastused saada e - postile kuni 22.12.11
eesti.keel@gmail.com (ära unusta - kirjuta oma nimi ja klass!)
Kõigi õigesti vastanute seast valime välja 2 õpilast, kes saavad auhinnad
1) Ütelge, kes seisab mäel?
Vitsakimp on temal käes,
mustad silmad, valge kuub,
nina punane ja suur.
Kuuel mustad nööbid reas,
vana ämber viltu peas.
2) Jooksen kiirelt nagu tuul,
koort ma närin haavapuult.
Talvel muudan oma karva,
kes ma olen, seda arva?
3) Istun põõsas, seemneid söön,
kestad ümbert katki löön.
Pugu on mul punane,
nimeks aga ........
Vastused saada e - postile kuni 22.12.11
eesti.keel@gmail.com (ära unusta - kirjuta oma nimi ja klass!)
Kõigi õigesti vastanute seast valime välja 2 õpilast, kes saavad auhinnad
17. dets 2011
15. dets 2011
14. dets 2011
13. dets 2011
Õpime eesti keelt iseseisvalt
12. dets 2011
11. dets 2011
9. dets 2011
Lahtised tunnid
(õpetaja S. Grats) ja
8.b klassis teemal "Peipsi järv"
(õpetaja I. Nogina).
Metoodilise nädala (5. 12 - 13.12.2011) teemaks oli "Õpilase terviklik arendamine isiksuskeskse tunni tingimustes", selle raames toimusid meisterklassid - lahtised tunnid teemal "Kontroll ja hindamine isiksuskeskse lähenemissüsteemis". Kõikides läbi viidud tundides olid kasutatud erinevaid meetodeid - individuaaltöö, rühmatöö, paaristöö, kasutati otsingu, probleemi lahendamismeetodit, infotehnoloogiaid. Lahtiseid tunde külastanud õpetajad said tutvuda oma kolleegide kogemusega. Tundides olid kasutatud erinevaid kujundava hindamise vorme, mis võimaldasid õpetajal saada õpilastelt tagasisidet selle kohta, kuidas nad on materjali omandanud. Õpilased olid kaasatud hindamisprotsessi. Õpilastes arendati oskust seada oma õppeeesmärke ning nende põhjal hinnata oma õppetegevust. Tänu õpilaste kaasamisele õppeprotsessi süvenesid õpilased õppematerjali ning arendasid enesehindamispädevust, tõstsid oma õpimotivatsiooni, kuna õpilased märkavad, et õpetajad on huvitatud sellest, kuidas oleksid õpilased õpingutes edukad.
7. dets 2011
5. dets 2011
Koolitus
Video ja televisioon lõimitud
keele-ja aineõppe toetajana
Aeg: 4. jaanuar 2012 Koht: TTÜ Virumaa Kolledž (Kohtla-Järve, Järveküla tee 75)
Sihtgrupp: põhi-ja gümnaasiumi erinevate ainevaldkondade õpetajad (keel ja kirjandus, võõrkeeled, sotsiaalained, loodusained, kunstiained, tehnoloogia, karjääriõpetus, majandus-ja ettevõtlusõpetus).
Koolitajad: Ene Peterson ja Diana Joassoone, raamatu „Video ja televisioon lõimitud keele-ja aineõppe toetajana” autorid
Registreerimine
Registreerimiseks täitke registreerimisvorm (selleks peate selle vormi enne endale salvestama) ja saatke see Ene Petersonile ene@peterson.ee
Järgmisel nädalal on võimalik registreeruda ka Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu koduleheküljel www.voorkeelteliit.eu
Registreerimise tähtaeg: 16. detsember 2011 (või nii kaua, kui kohti jätkub).
Osalemistasu
EVÕL liikmetele (kel ei ole liikmemaksuvõlga) on osalemine tasuta, mitte-liikmetele 3 eurot. Osalemistasu palume üle kanda EVÕLi arvelduskontole. Arve saamiseks palume pöörduda Ene Petersoni poole: ene@peterson.ee
Makse saaja: Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit.
Arvelduskonto nr: 10220110734010 SEB
Selgitusse kirjutage: seminar ja osaleja nimi
Osalemistasu laekumise tähtaeg: 22. detsember 2011.
Info:
Ene Peterson ene@peterson.ee , mob 53 47 38 36
4. dets 2011
JÕULUAJA TEGEMISED
Mitmeid erinevaid ideid jõuludeks on kogutud KLOP-i ajaveebis linkidena. Tasub uurida.
2. dets 2011
Uus eesti keele õpik 1. klassile
Aasta 2012 alguses on ilmumas uue õppekava järgi koostatud uus eesti keele õpik „Minu eesti keel“ vene koolide 1. klassile (autorid Inga Mangus, Merge Simmul). Õppekomplekti kuulub 2 õpikut, 1 töövihik, 2 CD ja õpetajaraamat koos töölehtedega.
Õppekomplekti saab hakata tellima järgmisest nädalast aadressil: kirjastus@pushkin.ee või helistada telefonil 641 22 56.
Õppekomplekti saab hakata tellima järgmisest nädalast aadressil: kirjastus@pushkin.ee või helistada telefonil 641 22 56.
1. dets 2011
Esseekonkurss - Mida minu jaoks tähendab sotsiaalne ettevõtlus?
Heateo Sihtasutus kutsub osalema sotsiaalse ettevõtluse teabe- ja kommunikatsiooniprojekti raames osalema esseekonkursil “Mida minu jaoks tähendab sotsiaalne ettevõtlus?”. Tähtaeg 5. detsember.
Konkursil ootame osalema nii sotsiaalseid ettevõtjaid kui ka antud valdkonna huvilisi jagama oma mõtteid sotsiaalse ettevõtluse teemal. Eelkõige ootame mõtisklusi isikliku kogemuse ja tundmuse põhjal.
Konkursi tähtaeg on 5. detsember 2011, selleks ajaks saada oma essee koos isikuandmetega Margarita Sokolovala (margarita@heategu.ee). Essee pikkuseks peaks olema 3000 – 3600 tähemärki koos tühikutega.
Parimad esseed avaldame sotsiaalse ettevõtluse erinumbris Head Uudised veel sellel aastal.
Ole osa muutusest ja jaga oma mõtteid!
Rohkem infot sotsiaalse ettevõtluse kohta aadressilhttp://maailmamuutjad.wordpress.com/
Konkursil ootame osalema nii sotsiaalseid ettevõtjaid kui ka antud valdkonna huvilisi jagama oma mõtteid sotsiaalse ettevõtluse teemal. Eelkõige ootame mõtisklusi isikliku kogemuse ja tundmuse põhjal.
Konkursi tähtaeg on 5. detsember 2011, selleks ajaks saada oma essee koos isikuandmetega Margarita Sokolovala (margarita@heategu.ee). Essee pikkuseks peaks olema 3000 – 3600 tähemärki koos tühikutega.
Parimad esseed avaldame sotsiaalse ettevõtluse erinumbris Head Uudised veel sellel aastal.
Ole osa muutusest ja jaga oma mõtteid!
Rohkem infot sotsiaalse ettevõtluse kohta aadressilhttp://maailmamuutjad.wordpress.com/
Tellimine:
Postitused (Atom)