XV üleriigiline noorte etlejate võistlus „Koidulauliku valgel“

Üleriigiline noorte etlejate võistlus „Koidulauliku valgel” toimub Koidula nooruslinnas alates 1997. aastast. Ürituse korraldajaks on Pärnu Koidula Gümnaasium ja Koidula Majamuuseum.

VÕISTLUSJUHEND
Iga maakond/linn otsustab oma esindaja valimise korra üle iseseisvalt.
Lõppvõistlus:
1. Aeg ja koht – 12. detsember 2011. a, Pärnu
2. Osavõtjad – üldhariduskoolide 5.-12. klasside õpilased. Pärnusse ootame iga maakonna esindajat. Lisaks veel Pärnu, Tallinna, Tartu ja Viljandi üht esindajat.
3. Hindamine – kahes vanuserühmas: 

         a) nooremas (5.-9. kl.)
         b) vanemas (10.-12. kl.)
4. Esinemise pikkus – kuni 7 minutit.
5. Esinemiskava – üks luuletus või proosakatkend mõlemalt autorilt. Kuna tegemist on etlejate konkursiga, siis žürii hindab eelkõige deklamatsiooni, sõnakunsti ilu ja laitmatut esitust. Näitlejameisterlikkus ei ole sellel võistlusel primaarne.
6. Esinemiskoht – J. V. Jannseni klassituba Koidula Majamuuseumis (Jannseni tn 37, Pärnu)
7. Registreerimine – hiljemalt 7. detsembril 2011. a. Registreerimisel teatada esineja nimi, kool, maakond/linn, repertuaar ja juhendaja.
Registreerimine: Aira Peterson – Pärnu Koidula Gümnaasium, Metsa 21, Pärnu 80010, tel 44 27 433 või e-mail: aira@koidulag.edu.ee

Sõnade otsimise mäng - KALAD

MÄNGI

Sügisvärvid....sügispildid....

29.09 on mihklipäev

• Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. 
• Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. 
• Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: “Igal oinal oma mihklipäev”. 
• Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. 
• Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke – kõik lambast.

• Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist. 
• Käidi kõrtsis ja mihklilaadal.
• Usuti, et mihklipäevast on hundil luba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja.
• Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule.
• Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni.

Allikas: Vikipeedia

LOE VEEL

4. klasside õpilaste lühijutud "Minu koolimaja" (õpetaja Anneli rühm)

Mõistekaart "Puud metsas" (õpetaja Anneli rühm)

Maria - Evelina (5.b kl) loovtöö

4. klasside õpilaste lühijutud "Minu sõber" (õpetaja Anneli rühm)

3. b klassi õpilaste lühijutud (õpetaja Anneli rühm)

26.septembril on Euroopa keeltepäev

VIKTORIIN 

(kestab kuni 30.09.11) 

Sõnade otsimise mäng - KOOLITARBED

MÄNGI 

Eesti keele tund 5.b klassis. Arsti ja haige dialoogide koostamine. (õpetaja Anneli rühm)

8. klassi REISIKUULUTUSED (õpetaja Irina rühm)

Palju õnne, õpetaja Elve!

Lastele ja noortele mõeldud joonisfilmiseriaal

Programm "Netilambad" on loodud Mittetulundusühingu eSlovensko initsiatiivil.
NETILAMMASTE multikad õpetavad turvaliselt internetti kasutama.

Projekti põhieesmärk on luua lastele joonisfilmiseriaal ning rahvusvaheline internetiportaal. Teemadevalikul on fookuses laste ja noorte turvalisus, keskendudes riskidele, mis kaasnevad interneti, mobiiltelefonide ning muu tehnoloogia kasutamisega. Eestikeelset teksti loevad peale: T. Oja, T. Teplenkov ja A. Eelmaa
Joovisfilmide temaatika:

• Kasukata (Alastipiltide ja videode publitseerimine)
• Ära antsi koos huntidega (Foto ja videomaterjali väärkasutamine)
• Salasõber (Sõbrustamine seksuaalse ärakasutamise eesmärgil. Lasteahistamine)
• Valge lammas (Diskrimineeriine ja rassism internetis)
• Üheksakümmend üheksa (Õnnetoovad kettkirjad)
• Röhitseja (Internet mäletab ka sinu ammuseid vigu)
• Iluduskuninganna (Anoreksia ja “iluretseptid” internetis)
• Kättemaks (Küberkiusamine)
• Suur suu (Katse hankida delikaatset informatsiooni)

Vaata netilamba videot siit

Internetikeel : e-post

E-post on kiri nagu iga teinegi ja seega tuleks ka e-kirju kirjavahemärgistades lähtuda samadest põhimõtetest nagu tavakirjades. Et minu postkasti saabunud kirju vaadates need kuigi hästi teada ei ole, olgu kriitilised kohad siin üle korratud.

• Kõige rohkem, tõesti massiliselt eksitakse reegli vastu, et kirja pöördumises või pealkirjas eraldatakse üte komaga.

Tere, Kertu!

• Kirja alustades võib pöördumislause lõppu panna hüüumärgi. Kui see tundub liiga ülevoolav, võib pöördumise vormistada nagu pealkirja ehk lõpumärgita.

Armas Kertu
Tahan Sulle öelda …

• Kui väga-väga tahate pöördumise järel siiski koma kasutada, võite seda teha, kui kirja algus on pöördumisega ühte lausesse seotud. Sel juhul algab kiri väikese tähega (sest lause jätkub).

Kertu,
mis kell Sa täna lõpetad?

• Kirja lõpus, kuhu tavaliselt kirjutatakse soovid või tervitused, sõnad lugupidamisegavõi tänades, koma ei panda.

Tervitades
Kertu Gerbera
Kirja lõpus võib kasutada hüüumärki.
Soovin head paranemist!
Kertu Gerbera

• Veel eksitakse sageli aega ja aadressi kirjutades. Kui on koos nädalapäev ja kuupäev, eraldatakse need komaga.

Esmaspäeval, 23. novembril

• Kui aadress on kohakäändes, siis koma ei ole, kuid kui aadressi osad on ühel real ja nimetavas käändes, siis pannakse koma.

Tallinnas Videviku tänavas / Tallinn, Videviku 38

• Sõnad sina ja teie on sobilik suure tähega kirjutada vaid siis, kui kirja adressaadiks on konkreetne isik. Kui kiri on mõeldud laiemale saajaskonnale, näiteks saadate laiali reklaampostitust, ei ole suur algustäht kohane.

6. c klassi õpilaste loovtööd (õpetaja Julia rühm)

Eesti keele tund 5.a klassis (õpetaja Viktoria rühm)

See keeruline otsekõne

• Otsekõne lõppu näitavad jutumärgid, mis asuvad pärast otsekõne lõpumärki.

Vale:  “Asi on triibulistes”, ütles Iiah.
Õige: “Asi on triibulistes,” ütles Iiah.

• Tühikute õige koht on kooloni ja otsekõne algusjutumärgi vahel ning otsekõne lõpujutumärgi ja saatelause alguse vahel. Kirjavahemärke endid pole vaja tühikuga eraldada (nt koma ja jutumärki) ning õigetesse kohtadesse tühikut panemata jätta ei tohi.

Vale:  “Asi on triibulistes,”ütles Iiah.  “Asi on triibulistes, “ütles Iiah.
Õige: “Asi on triibulistes,” ütles Iiah.

• Kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib,punkt aga kustub.

Näited eesti keele käsiraamatust: Miks Jüri küsis minult: “Kas sa oled haige?”?
Miks Jüri ütles mulle: “Küll sa oled rumal!”?
Kui raske oli Jürile öelda: “Me ei vaja teid enam”!

• Otsekõne koos saatelausega võib toimida osalausena või lause moodustajana. Ka niisugusel juhul pannakse vahemärgid kinnijutumärkide järele.

Näide: Iiah haaras kaevuvändast kinni ja ütles: “Kui sa tahad, et ma su üles tõmban, väike Notsu, hüüa lihtsalt: “Üles!”, ja kui sa tahad minna veel allapoole, hüüa: “Allapoole!”.”

• Jutumärkides tsitaate ja pealkirju käsitatakse vahemärgistuse seisukohast nagu tavalisi lause moodustajaid. Nende puhul koolonit ei kasutata ja järelmärgid pannakse kinnijutumärkide järele.

Näide: Kõikjal tema ümber sosistas tontlik kaja muudkui “röstitud kuklid” ja “röstitud kuklid”.

10. klasside õppereis Tartusse

17.09.2011.a me käisime Tartus. Seal külastasime Tartu Tähetorni ja Tartu Ülikooli ajaloo muuseumit.

Tähetornis oli huvitav käia planetaariumis, platvormil, kellatoas ja mängude ruumis. Seal nägime vanu teleskoope ja saime teada palju huvitavat informatsiooni vanast ajast. Giid rääkis, kuidas vanasti kasutati teleskoope ja mis vahe neil praeguse aja teleskoopidega on. Mulle jäi kõige rohkem meelde Araabia taevagloobus. Neid gloobuseid pidi maailmas olema ainult kolm ja üks neist on meil Eestis Tartu Tähetornis.

Ajaloomuuseumis oli ka väga huvitav. Eriti meeldis mulle Valge saal. Päris huvitav oli vaadata, millised nägid välja vana aja farmaatsia- ja farmakoloogialaborid. Peale selle nägime ka keemia-, füüsikakabinette ja igasuguseid huvitavaid ruume veel.

Susanna Sepp (10.a klass)

 

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis

Tähetornis

Teisi ekskursiooni jooksul tehtud pilte vaata siit

Kuidas kirjutada eurot?

• Nagu kroon nii kirjutatakse ka rahaühik euro väikese tähega.
• Eurot käänatakse järgmiselt: nimetav euro, omastav euro, osastav eurot. 
• Sõnad eurosent, eurohind, eurokalkulaator ja euroraha kirjutatakse kokku.
• Kroonid arvutati ümber eurodesse, mitte eurodeks.
• Kroonid vahetatakse eurodeks, mitte eurodesse.
• Viieeurone, kümneeurone jne kirjutatakse kokku nii rahatähe kui ka maksumuse tähenduses. Samamoodi 25-eurone või 25eurone. Paarisajaeurone on kokku, samas paari tuhande eurone lahku (kehtib arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglistik).
• Samamoodi nagu krooni puhul soovitati pigem kasutada sõna kroon või lühendit kr, nii soovitatakse ka euro puhul kasutada sõna euro või sümbolit €.
• Arvutiklaviatuurilt saate €-märgi, kui vajutate korraga alla klahvikombinatsioonid AltGr + 5, Alt + Ctrl + 5, AltGr + e ning Alt + Ctrl + e. Maci arvutitel käib see klahvidega Shift + 4. Enamasti on sümbol ka kenasti klaviatuuril olemas, kuid vanematel arvutitel sageli mitte.
• Lühendit EUR (nagu ka EEK, USD jne) sobib kasutada ainult kontekstis, kus on juttu valuutadest.
• Tavatekstis kirjutatakse lühend € või sõna euro hinna järele: Maksab kaks eurot. Märkis uueks hinnaks 5.50 €.
• Sentide märkimisel võid kasutada lühendit s: Maksab 2 eurot ja 50 senti ehk 2 € 50 s.
• Jooksvas tekstis on heaks tavaks märkida rahaühik summa järele, kuid hinnasiltidel võib eurosümbolit kasutada ka hinna ees: € 5.50.
• Puuduvate sentide märkimisel nt hinnasildil kasutatakse pikka kriipsu ehk mõttekriipsu, mitte lühikest ehk sidekriipsu: 65.– € või 65.– või hoopis –.80 (ehk 80 senti).

Eesti keele kateedri koosolek toimub

21.09, kell 15.00, kab 17.

Õpime seenetarkust koos Jussiga

Palju õnne, õpetaja Veronika!

Metoodiline juhend videomaterjali Eesti keel ja meel juurde

Metoodiline juhend videomaterjali Eesti keel ja meel juurde püüab pakkuda lisamaterjali, et rikastada keeletunde. Juhendis on episoodide kirjeldused koos keelefunktsioonidega, samuti on antud soovitusi, missuguste 8.-12. klassi õpikute teemade juures võiks kasutada videomaterjali. 


Samuti on iga episoodi juurde koostatud töölehti sõnavara ja grammatika arendamiseks ning Interneti kasutamiseks eesti keele tunnis.

LISAINFO

Esseekonkurss „Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis".

Korp! Sakala Stipendiumifondil on hea meel taaskord välja kuulutada abiturientide esseekonkurss 

teemal „Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis".

Esseekonkursi tööde laekumise tähtaeg on 16. oktoober 2011. Esseed palume esitada eesti keeles pdf või doc formaadis ning saata
aadressile sakala.esseekonkurss@gmail.com
Konkursitööle palume lisada

• autori ees- ja perekonnanime,
• vanus,
• kontaktandmed (e-posti aadress
• ja/või kontakttelefon) 
• kooli nimi. 

Täpsem teave http://www.sakala.ee/esseekonkurss
Esseekonkursi 
1. koha auhind 600.- eurot, 
2. ja 3. koht 300.- eurot.

Konkursi võitjad kuulutatakse välja 7. novembril 2011. 
Pidulik stipediumite üleandmine toimub korp! Sakala 102. aastapäeva raames korraldatud perekonnaõhtul 11. novembril.

Kordame mängides

Kas tunned aedvilju?

SIIN on üks internetipõhine mäng, kus saad meelde tuletada aedviljade nimetusi.

Start - mäng läheb käima. Tekstiribalt näed, millisele aedviljale pead vajutama.

Tere, sügis...

September - 

Mihklikuu, Sügiskuu, Kanarbikukuu

08.09 Ussimaarjapäev, Rahvusvaheline kirjaoskuse päev
21.09 Madisepäev
23.09 Pööripäev, Sügise algus 6.09
29.09 Mihklipäev

Õppeekskursioon

17.09.2011 

Projekti raames toimub õppeekskursioon 

10. klasside õpilastele 

Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumisse.

Väljasõit kell 9.00 koolimaja juurest.

************************************

17.09.2011 

В рамках проекта  состоится учебная экскурсия  учащихся 10-х классов в Тарту в музей истории. Отъезд от школы в 9.00

6. a klassi õpilaste loovtööd (õpetaja Irina rühm)

MATERJALID EESTI KEELE ÕPETAJATELE

VALMISID IMMISOFTI 

E-KURSUSTE MATERJALID EESTI KEELE ÕPETAJATELE

Lisainfo   

Materjalidega saab tutvuda veebilehel http://www.integrationresearch.net/teacher-resources.html.

Virtuaalraamatukogu

Virtuaalraamatukogu on väravaks MISA toetusel välja antud ja/või sihtasutuse poolt koondatud materjalide juurde. Siit leiab infot trükiste, sh õppematerjalide, integratsioonialaste uuringute jms kohta. Andmebaasist saab otsida autori nime, pealkirja, ilmumisaasta või märksõnade abil soovitud infot. Raamatukogu sisaldab nii väljaannete lühikirjeldust kui ka paljude materjalide täistekste. Tekstifailid on pdf-vormingus, nende vaatamiseks ja printimiseks saab tasuta kasutada Adobe Acrobat Reader’it.

Loodame, et virtuaalraamatukogust on teile abi info leidmisel.

Virtuaalraamatukogu

Vabariikliku eesti keele (võõrkeelena)

olümpiaadi juhend

 http://www.teaduskool.ut.ee/5954

Eesti keele tund 8.a ja 8.b klassis (õpetaja Irina rühm)

HEAD UUT ÕPPEAASTAT!

Ahtme Gümnaasiumi eesti keele kateeder soovib 

kõigile koolilastele palju õnne uue õppeaasta alguse puhul! 

Kõigile õpetajatele aga jõudu tööle!

***

Ju hääbub selle suve valgus,
pihl punab, on septembri algus.
Kuid hommik on veel päevahell,
sest lapsi kutsub koolikell.
M. Kesamaa